gloss

vaata ka: gloss., gloss-

gloss [ɡlɒs]

1. läige, läik, klants. Pinna sära.
2. Pinnapealselt või petlikult ligitõmbav välimus.
3. läikevärvisegu. Värnitsat sisaldav viimistlusvärv, mis annab kõva, läikiva ning tavaliselt vastupidava katte.

   Sünonüümid:

   • gloss paint

4. läige. Nahale kantav kahvatut läiget andev kosmeetikatoode.

• gloss paint
• lip paint

• glossless

16. sajandist.

Võib-olla skandinaavia päritolu.

Suguluses islandi sõnaga glossi ('säde, leek') ja keskülemsaksa sõnaga glosen ('hõõguma').

gloss [ɡlɒs]

1. ääremärkus, gloss, tõlgitsus. Lühike selgitav märkus või tõlge raskesti arusaadava väljendi juures; paigutatakse tavaliselt lehekülje äärele või ridade vahele.
2. glossaar. Sõnu seletavate märkuste kogu.
3. kommentaarid. Ulatuslikud selgitused teksti lisana.
4. Meelega eksitav tõlgendus või selgitus.

Keskinglise keeles glose.

Vanaprantsuse keelest. Keskaja ladina sõnast glosa.

Ladina sõnast glossa ('seletamist vajav võõrsõna'). See on laenatud vanakreeka (joonia murde) sõnast, mis tähendab 'keel'.

gloss [ɡlɒs]

1. Läiget andma.
2. ilustama, retušeerima. Pettuse või pinnapealsusega ligitõmbavaks või vastuvõetavaks tegema.
3. Läikivaks muutuma.

• gloss over

• glossingly

Nimisõnast gloss 'läike' tähenduses.

gloss [ɡlɒs]

1. Sõnaseletus(t)e või kommentaari(de)ga varustama.
2. Vääralt tõlgendama.

• lihtminevik ja mineviku kesksõna: glossed
• ainsuse 3. pööre: glosses
• oleviku kesksõna: glossing

• glosser

Nimisõnast gloss 'glossi' tähenduses.

gloss [ɡlɒs]

1. läike-

• gloss paint

Nimisõnast gloss 'läike' tähenduses.