Mine sisu juurde

T-38

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib tankist; traktori kohta vaata artiklit T-38 (traktor)

T-38

T-38

T-38 tehnilised andmed
Mõõtmed
Pikkus 3,78 m
Laius 2,33 m
Kõrgus 1,63 m
Kaal 3,3 t
Kliirens 300 mm
Meeskond 2 meest
Relvastus
Suurtükk
Suurtüki kaliiber
Suurtüki lahinguvaru
Kuulipildujad 1×DT mod. 1929
Kuulipilduja kaliiber 7,62 mm
Kuulipilduja lahinguvaru 1512 padrunit
Soomus
Torni esikülg 9
Torni küljed 8
Torni lagi 4
Korpuse esikülg 9 mm
Korpuse küljed 9 mm
Korpuse tagaosa 9 mm
Korpuse lagi 6 mm
Korpuse põhi 4 mm
Mootor
Mootor GAZ-AA
Mootori võimsus 40 hj
Kiirus maanteel 40 km/h
Kiirus maastikul ?
Kiirus vees 6 km/h
Läbisõit maanteel 220 km
Läbisõit maastikul ?
Läbisõit vees ?

T-38 on Nõukogude Liidus aastatel 19361939 tootmises olnud kerge amfiibtank.

See töötati välja tehases nr. 37 ja võeti Punaarmee relvastusse 29. veebruaril 1936. Kokku toodeti tehastes nr. 37 ja GAZ 1340 tanki T-38.

Tanki täismass oli 3,3 t ja tema meeskonna moodustasid 2 inimest. Tanki pikkus oli 378 cm, laius 233 cm ja kõrgus 163 cm. Tanki kliirens oli 30 cm. Ta oli varustatud ühe 7,62 mm kuulipildujaga, mille lahinguvaru oli 1512 padrunit.

Tanki soomuse paksus oli kere ees, küljel ja taga 9 mm, peal 6 mm ja põhja all 4 mm, torni ees 9 mm, külgedel 8 mm ja peal 4 mm.

Tanki võimsus oli 40 hobujõudu. Ta suutis arendada maanteel kiirust 40 km/h, maastikul 15–20 km/h ja vees 6 km/h. Tema käiguvaru oli maanteel 250 km. Tank avaldas maapinnale survet 0,45 kg/cm². Ta suutis ületada 33° tõusu, 50 cm kõrguse seina ja 1,6 m laiuse kaeviku.

Tank osales Talvesõjas 1939–1940 ja lahingutes Suure Isamaasõja alguses ning oli tankistide väljaõppeks relvastuses kuni 1945. aastani.

Nõrga relvastuse ja õhukese soomuse tõttu oli T-38 ebaedukas, suletud maastikul osutus see lausa surmalõksuks. Maailmasõja alguses langes suur hulk neist sakslaste kätte. Pärast 1941. aastat kasutati seda tanki otseses lahingus harva. Pigem kasutati teda toetavas rollis, näiteks suurtükitraktorina, kuigi väidetavalt kasutati neid 1943 Dnepri forsseerimisel.

1930. aastail masstootmises olnud Nõukogude tankidest oli T-38 üks kõige lahinguvõimetumatest. Tal oli isegi oma aja kohta nõrk relvastus ja õhuke soomus ning mitterahuldavad ujuvuse näitajad, mis seadsid kahtluse alla tema kasutamise võimaluse dessant- ja amfiiboperatsioonides. Ta ei sobinud ka luuretankiks, sest esiteks olid tema sõiduomadused maastikul halvad ja teiseks puudus enamikus tankides raadiojaam. Teedel jäi ta kiiruselt alla soomusautodele, aga viimaste 45 mm kahur oli võimsam kui T-38 oma. Tanki moderniseerimisvõimalused seevastu peaaegu puudusid.

Soome kasutas tanke T-38 aktiivselt. Talvesõjas võttis ta NSV Liidult ära 29 tanki T-37A ja 13 T-38, mis lülitati Soome soomusvägede koosseisu. 1941 õnnestus Soomel endale saada veel 6 tanki T-38. 1943. aasta suveks olid kõik tankid T-37A maha kantud, sest nad olid täielikult amortiseerunud. 1944. aastal olid järelejäänud 15 tanki T-38 samuti lahinguvõime kaotanud ja muudeti tankide T-34 liikuvateks mudeliteks, mida kasutati tankitõrjerelvade kasutajate väljaõppel. Sellisena tarvitati neid Soome sõjaväes veel kaua aega ja viimased neist kanti maha alles 1960. aastatel.

Erinevalt tankidest T-34, T-26 ja teistest väärtuslikumatest masinatest ei kasutanud sakslased konfiskeeritud tanke T-38 tankidena. Nad ehitasid nende baasil iseliikuvaid õhutõrjesuurtükke, paigaldades 37 mm õhutõrjekahuri T-38 kerele, kuigi see tundub väga suur relv nii väikese kere jaoks.

Modifikatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • T-38 – baasmasin, mida toodeti 1936–1937 ja 1939 kokku 1175 tanki
  • T-38RT – sidetank, millel oli raadiojaam 71TK-1, kokku 165 tanki
  • T-38M-1 – 1938 valmistatud katsemasin, mille veeväljasurvet oli suurendatud 600 kg, uus vedrustus ja uus mootori paigutus
  • T-38M-2 – 1938 valmistatud katsemasin, analoogne T-38M-1-ga, kuid veeväljasurvet oli suurendatud kõigest 450 kg, masinal oli ka uus vedrustus
  • T-38M – 1938 modifitseeritud T-38, millel oli T-38M-1 korpus, T-38M-2 vedrustus ja uuendatud torn, modifitseeriti keskeltläbi 15 tanki
  • T-38Š – katsemasin 20 mm kahuriga TNŠ-20, valmistati 2 eksemplari
  • Nõukogude Liit – relvastuses 1936–1945
  • Soome – vähemalt 19 trofeetanki
  • Saksamaa – mõned trofeetankid (Schwimm-Panzerkampfwagen T-38 732(r))
  • Rumeenia – vähemalt 3 trofeetanki
  • Ungari – mõned tankid T-37 ja/või T-38.

Säilinud tankid

[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aasta seisuga on maailmas säilinud neli tanki T-38.

Üks neist asub Moskva oblastis Kubinka tankimuuseumis. Varem asus see Moskvas AZLK muuseumis, mis on nüüdseks likvideeritud. See tank tõsteti 1980. aastatel üles Doni jõest ja taastati niisugusse olukorda, et ta suudab sõita.

Teine asub Moskvas Relvajõudude Keskmuuseumis. See on katsemasin T-38Š.

Kolmas asub Leningradi oblastis Leningradi blokaadi murdmise muuseumis. See tõsteti 2005. aasta veebruaris üles Neevast.

Neljas asub Sverdlovski oblastis Verhnjaja Põšmas. See tõsteti mittekomplektsena üles ühest jõest Novgorodi oblastis ja restaureeriti.

Ka Soomes Parola tankimuuseumis on olemas tank T-38-34.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]