Mine sisu juurde

Sakrament

Allikas: Vikipeedia

Sakrament ehk salasus on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada.

Sõna "sakrament" tuleb ladina sõnast sacramentum, mis tähendab püha toimingut, vannet.

Sakramentide nimekiri

[muuda | muuda lähteteksti]

Enamiku koguduste ja kirikute poolt tunnustatavad ühised sakramendid on ristimise sakrament ja armulaua sakrament ehk euharistia sakrament.

Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti:

Eestikeelses õigeusu kirjanduses on sakramente nüüdisajal nimetatud ka salasusteks, selle sõna kasutamist on propageerinud eelkõige ülempreester Mattias Palli.

Luteri kirikus on sakramentideks (kitsamas tähenduses) ristimine, meeleparandus (piht) ja armulaud. Laiemas mõttes käsitlevad luterlikud usutunnistuskirjad sakramentidena ka näiteks ordinatsiooni ja abielu, kusjuures sakramentide hulgast olulisem on, et neid mõistetakse vastavalt Pühakirjale.[1]

Luteri kirik

[muuda | muuda lähteteksti]

Luterluses on sakrament "Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud"[2]

  1. Augsburgi usutunnistuse apoloogia, XIII
  2. M.Luther Väike katekismus ja usuõpetus. Tallinn, 1992, lk. 214

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]