Mine sisu juurde

Maakond

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Eesti haldusüksuse tüübist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maakond (täpsustus)

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp. Eestis on 15 maakonda.

Praegused maakonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Hiiu maakondSaare maakondLääne maakondHarju maakondLääne-Viru maakondIda-Viru maakondRapla maakondJärva maakondJõgeva maakondTartu maakondPõlva maakondVõru maakondValga maakondViljandi maakondPärnu maakond
Eesti maakonnad (lingitud)
Eesti maakondade rahvastiku jaotus
Lipp Vapp Maakond Pindala
(km²)
Rahvaarv
(2023)[1]
Rahvastiku­tihedus
(in/km²)
Harjumaa lipp
Harjumaa lipp
Harju maakond 4327 638 076 147,46
Hiiumaa lipp
Hiiumaa lipp
Hiiu maakond 1032 8 474 8,21
Ida-Virumaa lipp
Ida-Virumaa lipp
Ida-Viru maakond 2972 133 358 44,87
Jõgevamaa lipp
Jõgevamaa lipp
Jõgeva maakond 2545 27 739 10,90
Järvamaa lipp
Järvamaa lipp
Järva maakond 2674 30 072 11,25
Läänemaa lipp
Läänemaa lipp
Lääne maakond 1816 20 688 11,40
Lääne-Virumaa lipp
Lääne-Virumaa lipp
Lääne-Viru maakond 3696 59 608 16,13
Põlvamaa lipp
Põlvamaa lipp
Põlva maakond 2165 24 036 11,10
Pärnumaa lipp
Pärnumaa lipp
Pärnu maakond 5419 87 418 16,13
Raplamaa lipp
Raplamaa lipp
Rapla maakond 2765 34 038 12,31
Saaremaa lipp
Saaremaa lipp
Saare maakond 2938 31 919 10,86
Tartumaa lipp
Tartumaa lipp
Tartu maakond 3349 162 390 54,26
Valgamaa lipp
Valgamaa lipp
Valga maakond 1917 28 114 14,67
Viljandimaa lipp
Viljandimaa lipp
Viljandi maakond 3420 45 637 13,37
Võrumaa lipp
Võrumaa lipp
Võru maakond 2305 34 317 14,89

1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960. aastate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990. aastate algul nimetati ümber maakondadeks.

Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul

[muuda | muuda lähteteksti]
Frederick de Witti 18. sajandi alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused:

Poola valdused:

Taani valdus:

Maakonnad alates 1780. aastate haldusreformist kuni 1910. aastateni

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa kubermang (provints):

Liivimaa kubermang (provints):

Maakonnad 1918–1940

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti haldusjaotus 1925
Eesti maakondade ja valdade kaart 1939

1938. aasta Maakonnaseaduse[2] § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru.

Maakonnad Eesti NSV-s

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist, kuid enne teist maailmasõda säilis Eesti NSV-s algne haldusjaotus.

Maakonnad 1991–...

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti taasiseseisvumise protsessis, 1991. aasta 11. juulil võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kohaliku omavalitsuste terminite ja nimetuste korrastamise kohta, mille kohaselt kehtestati ametlikuks kasutamiseks Eesti Vabariigi maakondade nimetused[3]

Taasiseseisvunud Eestis on uued maakonnad: Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva ja Rapla. Enam pole Petseri maakonda (Petseri maakond on de facto Venemaa Föderatsiooni kontrolli all).