Ann Must

Ann Must (aastatel 1982–1990 Ann Viikberg; sündinud 8. märtsil 1953 Tallinnas) on eesti kirjanik ja tõlkija^[1].

Ta õppis Tallinna 46. Keskkoolis, Tartu Kaugõppekeskkoolis ja Tartu Riiklikus Ülikoolis (lõpetas eesti filoloogina). Ta on töötanud ajakirja Sina ja Mina toimetuses vanemtoimetajana^[2], ajalehtede Sirp ja Kultuurimaa toimetuses, ajakirja Kultuur ja Elu lisa Eesti Elu peatoimetajana ning olnud lektor Pedagoogikaülikoolis ja Kunstiakadeemias.

Ann Must on avaldanud ilukirjandust alates aastast 1969. Novellikogudes "Tuba" ja "Vastu valgust" on näiliselt juhuslike elupiltide kaudu edasi antud noore naise hingeelu tema isiksuseks vormumise perioodil.^[viide?] Ta on avaldanud ka luulet ja arvustusi. Viimasel ajal^[millal?] on Must vabakutseline kirjanik ja tõlkija.

• "Tuba. Jutte 1975–1979" Tallinn: Eesti Raamat, 1980
• "Vastu valgust" Tallinn: Eesti Raamat, 1983

• Ross Thomas "Kibuvitsatihnik" (Romaan.) Tallinn, Varrak 2003
• James Allan Evans. "Theodora, Justinianuse nõukas partner" Tallinn, Kunst 2005
• Billy Collins "Allegooria surm" [1]
• John Updike "Brasiilia" Tartu, Ilmamaa 2012

• Ann Must "Midagi ikka saab. Tõlgendusi" (Luulekassett '90: Elo Vee, Liisi Ojamaa, Triin Soomets, ATZ, Ruth Jürjo) – Sina ja Mina 1992, nr 1, lk 34–36.
• Ann Must "Mineviku-inimene ja tuleviku-inimene" (Essee.) – Looming 1996, nr 3, lk 411–412.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Ann Must

• Esseid ja luuletusi